Tarbijakaitseseadus

Tarbijakaitseseaduse ülesandeks on eelkõige tagada tarbija õiguste kaitsmine Eestis.

Tarbijakaitseseaduse järgi on tarbijaks füüsiline isik, kes ostab ja kasutab või kavatseb osta ja kasutada kaupa või teenust eravajaduseks ning müüja on füüsiline või juriidiline isik, kes vahetult müüb või pakub kaupa või teenust tarbijale. Garantii on seaduse järgi müüja kohustus kauba või teenuse puudus tasuta kõrvaldada, puudusega kaup vahetada või hüvitada kauba või teenuse maksumus ning tekkinud lisakulud. Samuti on esindatud vähemlevinud mõiste kohustuslik nõue, mille all mõistetakse kauba või teenuse ohutuse, eesmärgivastavuse, ühtesobivuse, vahetatavuse, garantii, realiseerimistähtaja, markeeringu, pakendi, sertifitseerimise, eestikeelse teabe vms. kohta õigusaktiga kehtestatud nõuet, mille täitmine on kohustuslik.
 

Tarbijal on seadusega sätestatud põhiõigusi kuus:

1. Nõuda vähemalt kohustuslikele nõuetele vastavat kaupa või teenust
2. Olla kaitstud oma elule, tervisele, varale ja keskkonnale ohtliku ning kasutamiseks või omamiseks keelatud kauba või teenuse eest
3. Saada vajalikku ja tõest teavet pakutavate kaupade ja teenuste hulgast teadliku valiku tegemiseks
4. Taotleda oma huvide arvestamist ja olla esindatud oma liitude ja ühingute kaudu otsuste tegemisel tarbijapoliitikat puudutavates küsimustes;
5. Nõuda riiklikku kaitset oma õiguste ahistamise korral
6. Nõuda müüjalt hüvitust endale tekitatud materiaalse ja moraalse kahju eest

Tarbija ja müüja vahelise lepingu kohta käivaid põhipunkte on tarbijakjaitseseaduse järgi neli:

1. Tarbija ja müüja vaheline leping, mida ei täideta vahetult tarbija juuresolekul, sealhulgas leping kauba posti teel või järelmaksuga müügi, pikaajalise või perioodiliste maksetega teenuse vms. kohta, sõlmitakse kirjalikus vormis
2. Tarbija ja müüja vahelise lepingu tingimus, mis vähendab poolte vastutust, sätestab eelise müüjale või piirangu tarbijale, võrreldes seaduses sätestatuga, on kehtetu.
3. Tarbija ja müüja vahelise lepingu ebatäpne või puudulik tingimus tõlgendatakse tarbija kasuks.
4. Tarbija või müüja võib loobuda lepingust seaduses ettenähtud juhtudel ja korras.

Tarbijakaitseseaduse teine peatükk sisaldab endas punkte, mis tagavad tarbija õigused. Kaupadele ja teenustele esitatud nõuete järgi peavad kaup ja teenus olema sihipärasel kasutamisel ohutud tarbija tervisele, elule, varale ja keskkonnale ning tarbija poolt tavaliselt eeldatavate tarbimisomadustega, kusjuures peavad olema täidetud kõik teised antud kaubale või teenusele kehtivad kohustuslikud nõuded, tarbijale müüdav kaup või teenus peab olema varustatud eestikeelse teabega, sealhulgas markeeringu või kasutamisjuhendiga vastavalt kohustuslikele nõuetele. Lisaks sellele peab tehniliselt keerukas, erilist kasutusoskust nõudev või potentsiaalset ohtu kätkev kaup või teenus olema varustatud ka vastavate eestikeelsete hoiatuste ning põhiliste andmetega tarbimisomaduste ja koostise kohta, samuti rahvusvaheliselt kasutatavate või üldtuntud tingmärkidega. Kasutatud kaupa ja puudustega kaupa või teenust on samuti lubatud müüa, kuid kehtestatud korras ja tingimusel, et kauba või teenuse vastavatest omadustest on tarbijat eelnevalt teavitatud ning kaup või teenus on ohutu tarbija elule, tervisele, varale ja keskkonnale. Erandina on lubatud müüa ohtlikku kaupa töötlemiseks või hävitamiseks vastavat tegevusluba omavale juriidilisele isikule.
 

Kauba müüjale esitatud nõudeid ja kohustusi on kokku viisteist:

1. Tagama kauba ja teenuse vastavuse seaduses esitatud nõuetele
2. Andma vajalikku ja tõest eestikeelset teavet pakutava kauba või teenuse omaduste, hinna, päritolu, kasutamistingimuste jms. kohta
3. Täitma kaubandus-, teenindus-, tervisekaitse- ja teisi kohustuslikke eeskirju ja nõudeid
4. Kinni pidama seadusega ettenähtud korras kehtestatud või kooskõlastatud hindadest ning mitte ületama kokkulepitud või teavitatud hindu
5. Tagama müüdava kauba või teenuse vastavuse tarbija poolt valitud näidisele või tarbijaga kauba või teenuse kohta sõlmitud lepingule
6. Kinni pidama lepingu tähtaegadest ja muudest lepingutingimustest
7. Tagama arveldamise õigsuse ja mõõtmise täpsuse
8. Kinni pidama tootja poolt antud garantiidest, kui need ei ole tsiviilseadustega kehtestatutest väiksemad, muudel juhtudel tagama garantiid tsiviilseadustes ettenähtud korras
9. Andma tarbijale garantiiga kauba või teenuse eest tasumisel müümise kuupäevaga dokumendi, muu kauba või teenuse puhul väljastama sellise dokumendi tarbija soovil
10. Vedama suuremõõtmelise või raske tagastamisele, ümbervahetamisele või remontimisele kuuluva garantiiga kauba sihtkohta ja tarbijale tagasi oma kulul või hüvitama tarbijale vastavad kulutused
11. Tarbija soovil esitama talle teenuse eelarve
12. Tähistama end tarbijale arusaadavalt juriidilise ja/või füüsilise isikuna
13. Hoidma kauba või teenuse saate- ja müügidokumente (mittetoidukauba puhul ka kvaliteeti tõendavaid dokumente) müügikohas ning esitama need kontrolli teostava pädeva isiku nõudmisel
14. Teatama vastava teabe saamisel kohe pädevale järelevalveasutusele, selle võimatuse korral massiteabevahendile kaubast või teenusest, mis sihipärasel kasutamisel on ohtlik tarbija tervisele, elule, varale või keskkonnale
15. Hüvitama tarbijale tekitatud materiaalse ja moraalse kahju

Samas kehtivad müüjatele ka piirangud ja keelud. Nii on müüjal keelatud ahistada tarbija õigusi, ebaseaduslikult piirata või soodustada kaupade või teenuste müüki, mõjutada tarbijat eksitava reklaami, teise müüja kauba või teenuse halvustamise, firmanimetuse, kaubamärgi või teiste tunnuste lubamatu kasutamisega või muul moel, mis on vastuolus üldiste kaubandustegevuse heade kommete ja tavadega. Müüa ei tohi ka markeerimata pakendamata kaupa ega tootja poolt märgitud realiseerimistähtaja ületanud kaupa. Keelud ja piirangud tubakatoodete, alkohoolsete jookide, relvade, laskemoona, narkootiliste ja uimastavate ainete, ravimite ning muude tarbijat kahjustavate või kahjustada võivate kaupade ja teenuste reklaami, müügi või tootmise kohta sätestatakse eraldi seadusega.
 

Tarbijatel on õigus oma huvide kaitseks koonduda tarbijaühingutesse. Nende asutamise ja tegevuse kord on sätestatud füüsiliste isikute mittetulundusühinguid reguleeriva seadusega. Tarbijaühingu ja -liidu volitatud esindaja(te)l on õigus: 1) kontrollida müüja kohustuste täitmist, sealhulgas hinnakujundust, koos pädeva ametiisikuga või iseseisvalt; 2) Koostada avastatud õiguserikkumise kohta protokoll ja edastada see tarbijakaitse ametiisikule või pädevale asutusele. Samuti kuulub tarbijaühingu pädevusse esindada tarbijaid suhetes müüjaga, tarbijakaitseametis, kohtus või muudes asutustes.
 

Ka valla- ja linnavolikogu võivad tegeleda tarbijakaitsealaste küsimustega. Neil on õigus moodustada tarbijakaitsega tegelevaid üksusi. Valla- või linnavolikogu volitab tarbijakaitsega tegelema ametiisiku(d), kellel on õigus: 1) kontrollida käesoleva seaduse täitmist; 2) teha suulisi hoiatusi või käesoleva seaduse paragrahvis 15 sätestatud ettekirjutusi; 3) kohaldada haldusvastutust kooskõlas haldusõiguserikkumiste seadustikuga või teha ettepanekuid õiguserikkuja vastutuselevõtmiseks. Riiklikku tarbijakaitset korraldab Vabariigi Valitsus ministeeriumide ja teiste valitsusasutuste kaudu.

Tarbijakaitsealased riikliku järelevalve volitused on:

1. Tarbijakaitseametil
2. Standardiametil - tehniliste eeskirjadega sätestatud või õigusaktidega kohustuslikuks muudetud standardite ja nendega võrdsustatud dokumentide nõuete täitmise järelevalve ning mõõtevahendite seisundi järelevalve alal
3. Ravimiametil - ravimite valmistamise, levitamise, hulgimüügi ning apteegist väljastamise ja reklaamimise järelevalve alal
4. Tervisekaitseinspektsioonil - tehniliste eeskirjadega sätestatud või õigusaktidega kohustuslikuks muudetud standardite ja nendega võrdsustatud dokumentide tervisekaitsealaste nõuete täitmise järelevalve alal
5. Põllumajandusministeeriumil - toidu kvaliteedi ja ohutuse kohustuslike nõuete täitmise järelevalve alal
6. Politseiametil - kauplemisnõuete, turul ja tänaval kauplemise eeskirjade ning taksoteeninduse eeskirjade täitmise järelevalve alal
7. Maakonnaarstil - ebaseadusliku arstimise, ravivahendite kasutamise ja nende reklaamimise ning riikliku litsentsi kohase ravitegevuse järelevalve alal
8. Teistel järelevalveorganitel vastavalt seadusele

Riikliku tarbijakaitsega tegeleva ameti õiguste ja kohustuste hulka kuuluvad õigused teha ettepanekuid tarbijakaitsealaste õigustloovate aktide vastuvõtmiseks või muutmiseks, kontrollida käesoleva seaduse täitmist, lahendada ametile esitatud avaldusi ja kaebusi tarbijate õiguste ahistamise kohta, kaitsta tarbija õigusi ja huve kohtus, kohaldada haldusvastutust ja taotleda füüsilise isiku kriminaalvastutusele võtmist tarbijakaitseseaduse rikkumise eest, panna pitser või plomm ohtlikule või saate- või müügidokumentideta kaubale ning taotleda sellise kauba erikonfiskeerimist, taotleda seadusega ettenähtud korras ettevõtte või organisatsiooni tegevusloa äravõtmist, teavitada üldsust müüjate ja teenindajate tarbijat kahjustavast tegevusest, nõuda füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt asjakohaseid dokumente, materjale ja muud vajalikku teavet, võimaldada tarbijaühingu esindaja osavõttu tarbijakaitsealaste küsimuste lahendamisest ning anda tarbijale ja tarbijaühingutele tarbijakaitsealaseid teadmisi. Tarbijakaitseameti ametiisikul on õigus kontrollimiseks takistamatult siseneda müüja ametiruumi, -rajatisse ja kaupu vedavasse sõidukisse või avada veovahendeid. Tarbijakaitseamet on kohustatud tarbija tervisele, elule, varale või keskkonnale sihipärasel kasutamisel ohtlikust kaubast või teenusest teabe omamisel tegema kõik ametist oleneva nende kaupade või teenuste müügi takistamiseks, vajadusel teavitades massiteabevahendeid.
 

Tarbijakaitse rikkumise korral on tarbijakaitseameti ametiisikul õigus ja kohustus lõpetada õiguserikkumine ja taastada esialgne olukord, peatada kohustuslikele nõuetele mittevastava või saate- või müügidokumentideta kauba või teenuse müük ning vabandada tarbija ees. Tarbijakaitseseaduse rikkumise eest kannab füüsiline isik distsiplinaar-, tsiviil-, haldus- või kriminaalvastutust seaduses ettenähtud korras. Juriidilise isiku poolt tarbija elule, tervisele, varale või keskkonnale ohtliku kauba või teenuse tootmise, vahendamise või müümise eest vastavate õigusaktidega kehtestatud korda rikkudes - määratakse rahatrahv rikkumise vahetuks objektiks olnud kauba väärtuse kuni kahekordses ulatuses, kuid mitte vähem kui 3000 krooni. Kauba või teenuse saate- ja müügidokumentide mittehoidmise eest müügikohas või nende mitteesitamise eest kontrolli teostavale pädevale isikule - määratakse rahatrahv 1000 krooni. Muudel ülestähendamata juhtudel määratakse rahatrahv vahemikus 100 kuni 3000 krooni.
 

Juhul kui juriidiline isik rikub eeskirju alkoholi tootmisel, sissevedamisel või ka mittekvaliteetse toote müümise korral või kui tal puuduvad tootmisel, müümisel, edasitoimetamisel nõuetekohased alkoholi päritolu ja kvaliteeti tõendavad dokumendid, määratakse rahatrahv 10000 kuni 500000 krooni ning lisaks sellele erikonfiskeeritakse õiguserikkumise objektiks olnud alkohol ning võetakse ära alkoholi tootmise ja hulgimüügi ning sisseveo tegevuslitsents ja alkoholi jaemüügi kauplemisluba. Tubakatoodete korral kehtivad samad seadused, kuid trahvimäär ulatub sel juhul vahemikku 5000 kuni 250000 krooni. Juriidilisele isikule, kellelt on ära võetud tegevuslitsents või kauplemisluba vastavalt eelnevatele tingimustele, on keelatud viie aasta jooksul pärast nimetatud tegevuslitsentsi või kauplemisloa äravõtmist uue tegevuslitsentsi või kauplemisloa väljaandmine.
 

Tarbijakaitseseaduse rikkumise eest juriidilistele isikutele määratud trahvisummad laekuvad 60 protsendi ulatuses rikkumise asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 40 protsendi ulatuses riigieelarvesse. Lisaks sellele peab müüja hüvitama tarbijale seaduses sätestatud rikkumistes tekkinud kahju. Tootja või vahendaja hüvitab tema süül müüjale tekkinud kahju, mida viimane kandis, täites oma kohustusi tarbija ees. Tarbijakaitseameti ebaõigeks tunnistatud otsuse alusel tekkinud kahju hüvitab riik.